Kinnitatud: dir.käskkirjaga nr. 1-4/11 3.05.2019

Läbi arutatud ja heaks kiidetud: 3.05.2019 ÕN nr. 8

Muudatused kinnitatud: dir.käskkirjaga nr. 1-4/10 30.11.2020

Muudatused läbi arutatud ja heaks kiidetud: 30.11.2020 ÕN nr. 1                                                    

 

 

 

                                                                                                                    

                                                                                             

 

VALGA MUUSIKAKOOLI

 ÕPPEKORRALDUSE EESKIRI

 

I

ÜLDSÄTTED

                                   

1. Valga Muusikakooli õppekorralduse eeskiri (edaspidi eeskiri) on õppetöö korraldamist sätestav põhidokument, mis reguleerib kooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust ja kehtestab selleks regulatiivse raamistiku.

 

2. Kooli õppekorralduse reguleerimise aluseks on haridusseadus, huvikooli seadus, huviharidusstandard, kooli põhimäärus ning üleriigilisele näidisraamõppekavale tuginedes koostatud õppekavad.

 

3. Lisaks käesolevale eeskirjale reguleerivad Valga Muusikakooli õppetööd veel järgmised normatiivaktid:

3.1. Valga Vallavalitsuse määrus: Valga Muusikakooli ja Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse õppurite vastuvõtmise, väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise kord;

3.2.Valga Vallavalitsuse korraldus õppegruppide moodustamise kord huvikoolides;

3.3 Valga Muusikakooli õppekavad;

3.4 Vastuvõtu läbiviimise kord ja musikaalsuskatsete nõuded – igaks õppeaastaks.

 

 

 

 

II

ÕPPEKORRALDUSE ÜLDALUSED

 

 

1.Muusikaline huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis üld- ja/või kutsehariduse kõrval loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks, ning aitab inimesel elu ja tööga edukalt toime tulla (muusikalise huvihariduse eesmärk).

 

2. Muusikahariduse ülesandeks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine ning võimekamatele õpilastele tingimuste loomine kutseeelseks õppeks.

 

3. Õpetus koolis põhineb õpilaste individuaalsete erinevuste arvestamisel. Hindamise eesmärgiks on toetada õppija arengut õpingutes.

 

4. Õppetöö toimub õpilase alus-, põhi-, üldkesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest või tööst vabal ajal.

 

5. Õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardist ja huviala raamõppekavast lähtuvalt ning kooli oma eripära ja võimalusi arvestades koostatud õppekavad, mis realiseeruvad igaks õppeperioodiks kehtestatava tunnijaotuskava ja tööplaanide kaudu.

 

 

 

III

ÕPPETÖÖ STRUKTUUR

ÕPPESUUNAD, -ASTMED JA -TASEMED

 

1. Valga Muusikakoolis kui huvikoolis tegeldakse huvihariduse kõrval ka huvitegevusega

2. Õppetöö struktuuris eristuvad õppesuunad, astmed ja tasemed. (Lisa 1)

3. Õppetöö suunad on määratletud muusikastiilide järgi: klassikaline, pärimus- ja rütmimuusika suund.

 

4. Huvihariduse moodustavad põhiõpe ja selleks ettevalmistav eelõpe

4. Õppeaeg kestab vastavalt õpilase arengulistele ja individuaalsetele iseärasustele ning jaotub õppeastmeteks:

eelõpe, kestusega 1-2 õppeaastat,

põhiõppe noorem aste - 1.- 4. õppeaasta;

põhiõppe vanem aste - 5.-7. õppeaasta;

lisaaste kestusega 1-2 õppeaastat.

 

5. Õppetasemed on määratletud õppetöö eesmärgi ja intensiivsuse järgi: süva-, tava- ja vabaõpe.

Vabaõpe omakorda jaguneb individuaalseks ja grupiõppeks - vabaõppe stuudioks (muusikaring).

Õpe vabaõppe stuudios on käsitletav huvitegevusena.

 

6. Eristumine tava- ja süvaõppeks (v.a. vabaõppe stuudio) toimub alates põhiõppe 5. õppeaastast.

 

7. Struktuuriüksuste ülesanded:         

7.1. Eelõppe ülesandeks on laste muusikaliste võimete väljaselgitamine, arendamine ja ette valmistamine põhiõppesse astumiseks, kusjuures ettevalmistusklassis antakse õpilasele võimalus tutvuda soovitud pilli mänguvõtetega;

 

7.2.1. Põhiõppe noorema astme ülesandeks on esmaste muusikaalaste teadmiste, -oskuste ja -vilumuste omandamine. 

Põhiõppe noorema astme lõpetamist kinnitab vastav lõputunnistus.

7.2.2. Põhiõppe vanema astme ülesandeks on muusikaalaste algteadmiste, -oskuste ja vilumuste süvendamine kusjuures:

7.2.2.1. süvaõppe läbimisel omandab õpilane muusikateoreetilised teadmised, pillimänguoskuse ja koosmusitseerimise kogemuse, mis võimaldavad muusikaalaseid õpinguid jätkata keskastme või kõrgharidusõppeasutuses;

7.2.2.2. tavaõppe läbimisel omandab õpilane muusikateoreetilised teadmised, pillimänguoskuse ja koosmusitseerimise kogemuse, mis võimaldab muusikakooslustes osaleda;  

7.2.3. Vanema astme (kooli) lõpetamist kinnitab muusikakooli lõputunnistus, mille juurde kuuluval hinnetelehel on märge läbitud õpingute taseme (süva või tava) kohta;

 

7.3. Lisaastme ülesandeks on anda õpilasele võimalus hoida ja arendada edasi teadmisi ja  pillimänguoskust tasemel, mis võimaldab õpinguid jätkata muusikaalases kutse- või kõrgharidusõppes.

 

7.4. Vabaõppe (k.a. vabaõppe studio) ülesandeks on võimaldada pillimängu- ja/või lauluoskuse arendamine õpilasele sobivas tempos ja tasemel.

 

8. Erialased nõuded ja nende täitmise kord määratletakse käesoleva eeskirja V ja VI osas ning õppekavades.

 

IV

ÕPPEKAVA

 

1. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks pakutava eriala (põhipilli) õpetamise eesmärgid ja ülesanded, sõnastab õpiväljundid (kirjeldab pädevusi) ja kirjeldab õppetöö sisu (tegevused õpiväljundite saavutamiseks, õppekava täitmiseks).

 

2. Õppekava koostatakse vastavalt huviharidusstandardile ja juhindudes riiklikust raamõppekavast.

 

3. Iga eriala (põhipilli) iga taseme (süva-, tava- ja vabaõpe) jaoks koostatakse eraldi õppekava, mis sisaldab:
 1) õppe eesmärke ja kestust;
 2) õppeainete loendit ja tunnijaotuskava
 3) ainekavasid*

* Üldine tunnijaotuskava Lisa 2.

 

4. Ainekavades sõnatatakse vastava õppeaine eesmärk, õpiväljundid (pädevused) ja nende saavutamise vormid ja meetodid ning tagasiside andmise viisid ja kord.  

5. Õppekava kinnitab kooli direktor pärast õppenõukogu arvamuse andmist.

 

6. Õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

 

 

V

ÕPPEKAVA TÄITMINE JA

ÕPPETÖÖ KORRALDAMINE

 

Õppetöö vormid

1. Õppekava täitmisel (õppetöö korraldmisel) kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid: õppetunnid (individuaal- ja rühmatunnid), juhendatud iseseisev töö, seminarid, kollokviumid, eksamid, arvestused, tasemetööd, akadeemilised ja mitteakadeemilised esinemised (kaasaarvatud lavaproovid) kontsertidel, festivalidel ja konkurssidel, kontsertide ning muude kultuurisündmuste ja -asutuste (muuseumid, näitused) külastamine ning osalemised laagrites ja muudes muusika- ja kultuuriprojektides.

 

2. Erinevate õppevormide ja meetodite kasutamine (tunnid, seminarid, kollokviumid, esinemised, kontsertide külastamine jms) kirjeldatakse igas ainekavas eraldi.

 

3. Õppetunnid toimuvad individuaal- või grupiõppe (rühmatunnid) vormis vastavalt õppekavale (ainekavale).

4. Õppegrupid (rühmad) moodustatakse vastavalt koolipidaja kehtestatud korrale:

4.1 põhiõppe muusikateoreetilistes ja koosmusitseerimise õppeainetes, eelõppes ning vabaõppe

stuudios (muusikaring);

4.2 klasside kaupa lähtuvalt õpilaste vanusest ja tasemest;

4.3 arvestusega, et ü l d j u h u l on rühma minimaalseks suuruseks kuus ja maksimaalseks suuruseks kaksteist õpilast (v.a. orkestrid);

4.4 kui rühmas on kuni viis õpilast, v õ i b   õpilaste taseme sobivusel moodustada liitrühmasid;

4.5 Koosmusitseerimisele suunatud õppetundides kujuneb ansamblite arvuline koosseis vastavalt õppekavalistele ülesannetele, õpilaste mängutasemele ning kooli vajadustele ja võimalustele.

 

5. Teoreetiliste ainete õppegrupi koosseisu muutmine õppeaasta kestel on erandlik.

 

Õppetöö planeerimine  

6. Õppetöö korraldamise (ajaliseks) aluseks on õppeaasta;

6.1 Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

6.2 Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest (sügise-, jõulu-, talve-, kevade- ja suvevaheaeg).

 

7. Õppeperiood kestab 35 nädalat, 175 õppepäeva;

7.1. Õppeperioodi arvestusühikud on trimester ja õppetund;

7.2. Õppeperiood jaguneb kolmeks trimestriks;

* olenevalt õppeainest võib õppeperiood jaguneda ka kursusteks, sätestatakse ainekavas

 

8. Õppeaasta jaotus sätestatakse lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt määratud koolivaheaegadest ja kinnitatakse direktori käskkirjaga hiljemalt õppeaastale eelnevaks 25. maiks.

 

9. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit (akadeemiline tund). Konkreetse õppetunni pikkus on sätestatud õppekavas (ainekavas) pikkusega 22,5 - 90 minutit.

 

10. Õppekava ja tunnijaotusplaani alusel koostatakse õppeperioodi töö- ja tunniplaanid;

10.1 Tööplaanis määratakse õppekava täitmiseks vajalike sündmuste (kollokviumid, arvestused, eksamid, akadeemilised esinemised, kontserdid vms) toimumise ajad ning tunniplaanis õppetundide arv ja järjestus õppepäeval;

10.2 Tööplaani kinnitab õppenõukogu ja tunniplaanid direktor õppeaasta alguses.

 

 

 

VI DISTANTSÕPE

 

1. Distantsõpet kasutatakse olukorras, kui õpilase või õpetaja füüsiline kohalolek muusikakooli õpperuumides ei ole võimalik.
2. Distantsõppe rakendamine lepitakse kokku vahetult iga üksikjuhtumi puhul.
3. Erandjuhul (eriolukorras) võib kogu koolis üheaegselt distantsõpet kasutada.
4. Distantsõppele üleviimisest informeeritakse kogu kooli kollektiivi: kooli personali, õpilasi ja lapsevanemaid. Kooli personali ning õpilasi ja lapsevanemaid informeeritakse elektroonilise õppeinfosüsteemi Stuudium ja kooli kodulehe kaudu.
5. Individuaaltundide läbiviimise distantsõppe meetodid või vahendid/keskkonnad lepib aineõpetaja kokku vahetult lapsevanema ja/või õpilasega.
6. Teoreetiliste ainete distantsõpe toimub elektroonilise õppeinfosüsteemi Stuudium kaudu ja/või TEAMSi vahendusel.
7. Grupiõppe (ansamblid, orkestrid, koorid) töö juhised annab aineõpetaja õpilastega

kokkulepitud kanalite kaudu.

1. Distantsõppe korral püütakse järgida tunniplaani.
2. Distantsõppe tunnid kantakse elektroonsesse õppeinfosüsteemi Stuudium tunniplaani alusel.

Tunnikirjeldusse tehakse märge kasutatud distantsõppe meetodi või vahendi/keskkonna kohta.

1. Kõikidele õpetajatele on loodud võimalus distantsõppe läbiviimiseks kooli ruumides (v.a. eriolukord).
2. Juhtkonnaga kokkuleppel võib õpetaja distantsõpet läbi viia väljaspool kooli ruume.
3. Kooli juhtkonnal on kohustus jagada õpetajatele vajadusel igakülgset abi ja juhendamist.

 

VII

ÕPILASTE HINDAMINE

1. Õpiväljundite hindamise ja tagasiside andmise kord kirjeldatakse igas ainekavas eraldi.

2. Käesolevas õppekorralduse eeskirjas on sätestatud hindamise üldpõhimõtted:

2.1 Hindamine põhineb erinevatel tagasiside andmise viisidel ja enesehindamise suunamisel, on julgustav ja motiveeriv.

 

2.2 Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi ning tööpanust ainekava täitmisel (õppeainete omandamisel).  

2.3 Hindamissüsteem (hindamise kriteeriumid, meetodid ja sagedus) sätestatakse igas ainekavas ja vastava aine õpetaja tutvustab seda õpilastele ja lapsevanematele (eestkostjalele) õppeaasta alguses. 

2.4 Hinded ning hinnangud ja õppetulemuste analüüsid kantakse õpetaja poolt elektroonilisse õppeinfosüsteemi.

2.5 Õppeperioodi (kooliaasta) lõpus väljastatakse tunnistus (väljaprint). Trimestri lõpus väljastatakse lapsevanema (estkostja) soovi korral hinneteleht.

 

3. Hindamise eesmärk ja ülesanded

3.1 Hindamise eesmärk on toetada õpinguid, andes õpilasele, tema vanematele (eestkostjatele) ja teistele õppeprotsessis osalevatele õpetajatele tagasisidet püstitatud õpieesmärkide adekvaatsusest, jõukohasusest ja vastavusest õpilase võimetele arvestades seejuures üldist muusikaõpingute taustsüsteemi.

3.2 Hindamise ülesanne on tagasisidestada lapse individuaalset panust, saavutust ja pingutust ning seeläbi kaasa aidata

• pilase motiveerimisele ja sihikindla õppimise suunamisele;
• pitulemuste parandamisele;
• edasiste eesmärkide ja ülesannete täpsustamisele;

ning

• toetada õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu suunamisel;

ja

• dokumenteerida õppeprotsessi ja õpitulemusi.

 

4. Õpitulemuste hindamise viisid on mitteeristav või eristav:

4.1. Õppeaine hindamisviis määratakse ainekavas.

4.2. Mitteeristaval hindamisel kasutatakse väljendeid arvestatud /mittearvestatud;

4.3. Eristav hindamine on numbriline või sõnaline;

4.3.1 Eristavalt numbriliselt hinnatakse 5-palli süsteemis järgmiselt:

Hinded „5“, „4“, „3“on positiivsed hinded ning „1“ ja „2“ on mitterahuldavad hinded.

Hinde “5” (sellele vastab sõnaline hinne “väga hea”) saab õpilane, kelle õpitulemus on täiel määral tema õppekava nõuetele vastav;

Hinde “4” (sellele vastab sõnaline hinne “hea”) saab õpilane, kelle õpitulemus on üldiselt tema õppekava nõuetele vastav, kuid esineb väiksemaid vajakajäämisi;

Hinde “3” (sellele vastab sõnaline hinne “rahuldav”) saab õpilane, kelle õpitulemus on põhiosas tema õppekava nõuetele vastav, kuid teadmiste-oskuste rakendamisel esineb puudusi ja vigu;

Hinde “2” (sellele vastab sõnaline hinne “mitterahuldav”) saab õpilane, kelle õpitulemus on osaliselt tema õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu;

Hinde “1” (sellele vastab sõnaline hinne “nõrk”) saab õpilane, kelle õpitulemus ei vasta tema õppekava nõuetele.

* 5-palli süsteemi sõnalist versiooni kasutatakse lõputunnistusel

4.3.2 Eristavalt sõnaliselt hinnatakse õpitulemusi või hoolsust ja käitumist järgmiselt:

4.3.2.1 õpitulemusi väljenditega “väga tubli”, “tubli, püüdlik” ja “püüa rohkem” eelõppes,

4.3.2.2 hoolsust ja käitumist järgmiselt:

4.3.2.2.1 Õpilase hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

 

Hindega «väga hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

 

Hindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

 

Hindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

 

Hindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult

 

4.3.2.2.2 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

 

Käitumishindega «väga hea» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

 

Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

 

Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

 

Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

 

4.3.2.2.3 Hoolsuse ja käitumise hinded tähistatakse järgmiselt:

“väga hea”                    VH

“hea”                             H;

“rahuldav”                     R;

“mitterahuldav”             MR

 

4.3.2.2.4 Eelõppe ja täiskasvanud õppijate hoolsust ja käitumist ei hinnata.

4.3.2.2.5 Aineõpetajate pandud hoolsuse ja käitumise trimestrihinnete alusel sisestab õppejuht Stuudiumisse aasta hoolsuse ja käitumise koondhinded.  

 

5. Igasuguse hindamise puhul on soovitav lisada sõnaline hinnang (laiendada kommentaariga).

 

Hindamata jätmine

6. Kui õpilane on puudunud 75% või rohkem hinnatavas õppeaines toimunud (või ettenähtud) tundidest ja/või kui õpetajal ei ole võimalik tema teadmiste ja oskuste omandamist kontrollida, jääb see õppeaine hindamata.

6.1 Hindamata jätmist tähistab elektroonses õppeinfosüsteemis sõna hindamata.

6.2 Õpitulemuste hindamatajätmine loetakse võrdseks mitterahuldava hindega.

 

7. Hindamise liigid määratakse ainekavades

7.1 Õppeprotsessi hindamine toimub pidevalt kogu õppeperioodi jooksul. Jooksvalt antakse õpetaja äranägemisel nii suulisi kui kirjalikke hinnanguid ja pannakse hindeid, arvestades õpilaste individuaalsust, vanust, võimeid ja arengut.

7.2 V ä h e m a l t   k o l m e õppeprotsessi hinde alusel kujundatakse õppeperioodi osa (trimester) lõpul koondhinne.

 

7.3 Kaalukam  hindamine  toimub  hindelistel  esinemistel (akadeemilised kontserdid), tehnilistel arvestustel ning kontrolltööde ja testide sooritamisel.

 

7.4 Eksamihindega hinnatakse noorema astme (IV klassi) eksamite ja kooli lõpueksamite sooritamisel.

7.4.1 Eristava numbrilise eksamihinde puhul ei kasutata plussi ega miinust.

 

7.5 Õppeperioodi koondhinne (aastahinne) kujuneb trimestrite koondhinnete alusel. Eristava

numbrilise koondhinde puhul ei kasutata plussi ega miinust.

7.6. Eksamiklassides (IV, VII) pannakse tunnistusele trimestrite koondhinne ja eksamihinne. VII klassi koondhinded kinnitab õppenõukogu.

 

8. Edasijõudmine põhipillis

8.1 Õppetöö tulemusi põhipillis kajastab põhipilliõpetaja poolt koostatud analüüs, mille aluseks on järgnevad komponendid:

• nooditeksti omandamine;
• muusikaline väljenduslikkus;
• tehniline teostus;
• kodune harjutamine;
• mänguaparaat (kehahoid, käehoid, pillihoid, hingamine, koordinatsioon jne).

 

8.2 Hindelisel esinemisel (akadeemilisel kontserdil) arvestatakse esituse kunstilist terviklikkust ja üldmuljet, esituse muusikalise teksti täpsust, rütmi, pulssi, tempovalikut, dünaamikat, stiili, tooni ja kõlakultuuri, artikulatsiooni, fraseerimist, muusikalise vormi tajumist, emotsionaalsust ja tehnilist sooritust.

8.2.1 Hindelise esinemise eest pannakse hinne eraldi ainena ja põhipilli kaaluka hindena  

8.2.2 Hindelised esinemised võetakse õppeperioodi lõpul kokku eristava koondhindega.

 

8.3 Põhipillieksam (IV klassis ülemineku ja VII klassis lõpueksami) ja selle hindamine

8.3.1 Põhipilli üleminekueksam (IV klass) ei ole avalik ja hindamine toimub iga õpilase järel. Põhipilli lõpueksam (VII klass) on avalik ja hindamine toimub erialade kaupa.

8.3.2 Igat teost hinnatakse eraldi hindega ja need fikseeritakse protokollis.

8.3.3 Eksami koondhinde kujunemisel on suurem osakaal suurvormi ja polüfoonilise pala esitamise eest saadud hinnetel.

8.3.4 Juhul kui pala on hinnatud mitterahuldava hindega, ei ole koondhinne kõrgem kui “3”.

Rohkem kui ühe mitterahuldava hinde korral on eksami üldhinne “2” ja õpilane peab sooritama järeleksami.

8.3.5 Eksami koondhinne sõltub suurel määral ka kava esitamise terviklikust muljest, kusjuures eelkõige on oluline musitseerimine ja kõlakultuur ning õpilase omapoolne lähenemine eksamikavale.

8.3.6 Trimestri või õppeperioodi (õppeaasta) koondhinnet põhipillis mõjutavad lisaks õppeprotsessi hinnetele kaalukad hinded (hindeline esinemine, tehniline arvestus).

 

9. Kokkuvõtvad hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õppeprotsessis osalemist ning õpitulemusi.

9.1 Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele.

9.2 Hinnangute aluseks on põhipilli ja teiste ainete õpetajate tähelepanekud.

9.3 Kokkuvõtvaid hinnanguid on soovitav koostada ja edastada õpilastele, eestkostjatele ja teistele aineõpetajatele tagasisidena suuliselt ja Stuudiumis arengukaardil.

 

10. Sisseastumiskatsete hindamine  

10.1 Sisseatumiskatsete muusikalisel katsel hinnatakse laulu esitamist, helikõrguste ja rütmi taju ning muusikalist mälu. Helikõrguste ja rütmi taju ning muusikalise mälu hindamiseks viiakse läbi  a’ 3 harjutust (kokku 9).

10.2. Katsetel on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti -  laulu eest 0-3 ning iga üksiku harjutuse eest 0-3 punkti.

10.3 Saadud punktide summa alusel asetub kandidaat pingeritta.

 

11. Hinde vaidlustamine

11.1 Hinde pannud õpetaja vastutab hinde õigsuse eest.

11.2 Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.

 

11.3 Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kooli direktsioon õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.

11.4 Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

12.Hindamise viisi (eristav, mitteeristav) või liigi (protsessi-, kaalukam - , eksamihinne) muutmine õppeaasta jooksul võib toimuda õppenõukogu otsuse alusel  

 

VIII

ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TUNNUSTAMINE

 

1. Õpilastele avaldatakse tunnustust järgmiselt:

 

1.1 Direktori käskkirjaga kiituse avaldamine:

• konkurssidel osalemise eest,
• kooli mainet tõstva tegevuse eest

1.1. 1 Käskkiri tunnustamise kohta prinditakse välja ja pannakse kooli stendile.

1.2. Kooli kiituskiri õppeperioodi lõpul - õpitulemuste eest õppenõukogu otsusega põhiõppe 1.-4. klassi õpilastele, kelle tunnistusel on kõik aastahinded, põhipilli esinemiste koondhinne  ning hoolsuse ja käitumise hinded „väga head”,  5.-7. klassi õpilastel võib tunnistusel olla ühe aine koondhinne ”hea”, aga see ei või olla põhipill.

1.3. Kooli tänukirjaga õppeperioodi lõpul - aineõpetaja ettepanekul ja õppenõukogu otsusega töökuse, hoolsuse ja/või aktiivse kontserttegevuse eest;

2. Tunnustamise kohta (1.1 - 1.3) tehakse märge elektroonses õppeinfosüsteemis (kajastub väljaprinditud tunnistusel) ja antakse teada kooli kodulehel.

3. Kooli õppenõukogu otsuse alusel antakse lapsevanemale tänukiri tööka ja kohusetundliku õpilase kasvatamise ning kodu ja kooli vahelise meeldiva koostöö eest;

1. Tänukiri antakse kätte õppeperioodi (kooliaasta) lõpus.

 

IX

KOOLI VASTUVÕTMINE JA LÕPETAMINE; ÜHEST KOOLIST TEISE ÜLEMINEK; KOOLIST LAHKUMINE JA VÄLJAARVAMINE; ÜHELT ÕPPESUUNALT, -ASTMELT JA /VÕI -TASEMELT TEISELE NING ÜHEST KLASSIST TEISE ÜLEVIIMINE

 

 

1.Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja. (Valga Vallavalitsuse määrus).

 

2. Eeskirja käesoleva peatükiga sätestatakse muutuste tegemise kord Valga Muusikakooli õpilaste nimekirjas: kooli vastu võtmine ja lõpetamine; koolist lahkumine ja teisest koolist ületulek; ühelt õppesuunalt, -astmelt ja/või -tasemelt teisele ning ühest klassist teise üleviimine.

3. Kõik muudatused õpilaste nimekirjas arutatakse läbi õppenõukogu koosolekul ja otsus vormistatakse direktori käskkirjaga.

 

4.Uute õpilaste kooli põhiõppesse vastuvõtmise korraldamiseks moodustatakse igal õppeaastal 15. jaanuariks ja kinnitatakse direktori käskkirjaga vastuvõtukomisjon, mille koosseisu kuuluvad pilli- ja muusikateoreetiliste ainete õpetajate ning juhtkonna esindajad.

5.Vastuvõtukomisjon kehtestab kolm kuud enne sisseastumiskatseid musikaalsuskatsete nõuded, vastuvõtu läbiviimise korra (konsultatsioonile, vestlusele ja musikaalsuskatsele registreerimise ajakava) (Lisa 3) ning koostab vastava infomaterjali ja hoolitseb selle levitamise eest.

 

5. 1.Sisseastumiskatsete tulemused protokollitakse.

 

6. Kooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) või täiskasvanud õppija avaldus (Lisa 4 avalduste vorm), mis esitatakse õppeaastale eelnevaks 1. juuniks.

 

7. Vastuvõtmise tingimused eel-, põhi- ja vabaõppesse

7.1. Eelõppesse võetakse üldjuhul vastu 5- 7 aastaseid lapsi;

Noorema või vanema lapse vastuvõtmise otsustab vastuvõtukomisjon;

 

7.1.1. Eelõppesse võetakse õpilane vastu sisseastumiskatseteta;

7.1.2. Eelõppes esitatakse avaldus igaks õppeaastaks uuesti;

 

7.2. Põhiõppesse (algastmesse, I klassi) klassikalise või pärimusmuusika õppesuunal võetakse vastu lapsi, kes on vähemalt 7 aastased;     

7.2.1. Põhiõppesse võetakse õpilane vastu sisseastumiskatsete alusel;

7.2.2. Sisseastumiskatsed toimuvad juunikuu alguses ja nende sisuks on vestlus õpilaskandidaadi ja tema vanemaga ning musikaalsuskatse, mis seisneb saateta laulu esitamise, rütmi- ja muusikalise mälu harjutuste hindamises vastavalt sisseastumiskatsete läbiviimise korrale;

7.2.3. Musikaalsuskatsete hinnete alusel moodustub pingerida, mis on koos vestlusega vastuvõtuotsuse aluseks;

7.2.4. Põhiõppe I klassi astumiseks esitab lapse seaduslik esindaja hiljemalt 1. juuniks avalduse (Lisa 3);

7.2.5. Põhiõppe rütmimuusika õppesuunale - viiendasse klassi võetakse üldjuhul vastu algastme lõpetanud õpilane;

 

7.2.6. Õpingute alustamiseks rütmimuusika suunal esitab õpilase seaduslik esindaja vormikohase avalduse (Lisa 4)

 

7.3. Vabaõppesse võetakse õpilasi vastu vabade kohtade olemasolul, vestluse põhjal

7.3.1. Vabaõppe individuaalõppesse võetakse üldjuhul vastu noori, kes on muusikakooli põhiõppe lõpetanud ja täiskasvanud õppijaid;

7.3.2.  Vabaõppe stuudiosse võetakse õpilasi vastu vabade õppekohtade ja sobiva õppegrupi moodustumise korral;

7.3.3. Vabaõppes esitatakse avaldus igaks õppeaastaks uuesti.

 

8. Vabade õpilaskohtade olemasolul korraldab vastuvõtukomisjon täiendava või jätkuva vastuvõtu vahetult enne uue õppeaasta algust.

9. Vastuvõtukomisjoni ettepanekul koostatud vastuvõetud õpilaste nimekiri kinnitatakse direktori käskkirjaga ning avalikustatakse vastavalt sisseastumiskomisjoni poolt koostatud jooksva aasta sisseastumiskatsete korrale.

10. Erandkorras ja vabade kohtade olemasolul võetakse õpilasi (musikaalsuskatse ja vestluse läbinud aga konkursiga väljajäänud õpilaskandidaadid ning teistest muusikakoolidestest ületulijad) kooli vastu õppeaasta keskel.

 

11.  Vastuvõetud õpilase lapsevanem (või eestkostja) või täiskasvanud õpilane ise sõlmib Valga Muusikakooliga õpilaskoha kasutamise lepingu (lepingu vorm Lisa 5), millega ta võtab endale vastutuse õppetulemuste, õppimiseks vajalike tingimuste loomise ja õppetasu õigeaegse tasumise eest.

 

 

Kooli lõpetamine

12. Kool loetakse lõpetatuks pärast valitud õppekava täitmist s.h. põhipilli- ja solfedžo lõpueksa-mite sooritamist. Lõpueksamitele lubatakse õpilane 7 päeva pärast kõikide õppekavas loetletud õppeainete hindamist  positiivsete hinnetega

 

13. Kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument (lõputunnistus), milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend koos hinnetega.

 

14. Vabaõppe aastase õppeperioodi läbimise kohta väljastab kool õpilase (või eestkostja) soovi korral teatise, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend/maht.

 

Üleminek ühest koolist teise

15. Õpilase üleminek ühest muusikakoolist teise toimub üldjuhul suvisel koolivaheajal ja seda käsitletakse kui ühest koolist lahkumist ja teise kooli vastuvõtmist vastavalt väljatöötatud korrale.

16. Üleminek ühest koolist teise toimub lapsevanema (või eestkostja) avalduse alusel.

17. Kool annab koolist lahkuvale õpilasele kaasa arengukaardi ja klassitunnistuse väljaprindi.

 

18. Teisest vabariigi muusikakoolist üle tulla soovija võetakse vastu ning tema õpingute õppeaste,

-tase ja -suund määratakse vastavalt esitatud klassitunnistusele (õppetöö tulemuste väljaprindile).

 

 

Koolist väljaarvamine ja lahkumine

19. Õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja kooli algatusel või õpilase eestkostja või täiskasvanud õppija avalduse alusel.

 

20. Õpilase väljaarvamine kooli algatusel toimub:

20.1. kooli lõpetamisel või eelõppe ja vabaõppe õppeaasta lõpetamisel;

20.2. mitterahuldavate õpitulemuste korral õppenõukogu ettepanekul kui vähemalt kahes aines on kahel trimestril puudulikud koondhinded

Kui õpilane kordab klassikursust, siis on väljaarvamise aluseks kooli algatusel puudulik koondhinne ühel trimestril;

20.3. kooli kodukorra või üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu;

20.4. mõjuva põhjuseta õppetööst puudumisel kahe järjestikuse kuu vältel;

20.5. õppeaasta jooksul üle 50% õppetundidest põhjuseta puudumise tõttu;

20.6. õppetasu maksmata jätmisel kahel järjestikuse kuu vältel;

20.7. õpilase elama asumisel väljapoole kooli teeninduspiirkonda kui õpilase elukohajärgse omavalitsusega ei saavutata kokkulepet õpilaskoha tasumise osas.

 

21. Otsusest informeeritaks õpilast ja lapsevanemat või eestkostjat kirjalikult ühe nädala jooksul.

 

22. Õpilase või tema seadusliku esindaja soovil koolist lahkumise aluseks on õpilase eestkostja või täiskasvanud õppija avaldus, mis esitatakse kooli direktorile hiljemalt kümme päeva enne jooksva kuu lõppu ja selles märgitakse õpilase koolist lahkumise põhjus ja aeg. KOOLIST LAHKUMINE ÕPPEAASTA KESTEL ON ERANDLIK!!! 

 

23. Koolist väljaarvamisel tasutakse õppetasu väljaarvamise kuu eest täies ulatuses.

 

Ühelt õppesuunalt, -astmelt ja/või -tasemelt teisele üleviimine, eriala (põhipilli) vahetamine

 

24. Ühelt õppesuunalt teisele üleviimine toimub erandkorras, õpilase vanema (või eestkostja) või täiskasvanud õppija avalduse alusel.    

 

25.  Põhiõppe lisaastmesse võetakse vastu õpilane, kes on muusikakooli põhikooli eelnevalt edukalt lõpetanud ja soovib samal erialal (põhipillil) õpinguid jätkata.

 

26. Õpingute jätkamiseks lisaastmes esitab õpilase vanem (või eestkostja) vormikohase avalduse.

 

27. Õppetaseme valimisel vanemas astmes esitab lapsevanem avalduse ja õppetaseme muutmise soovi korral argumenteeritud avalduse.

 

28. Õppetaseme muutmisel kooli algatusel teavitatakse õpilase seaduslikku esindajat õppenõukogu vastavast (argumenteeritud) otsusest.

 

29. Kui õpilase õppetase põhipillis ja solfedžos on erinev, siis määratletakse see põhipilli järgi ja tunnistusele tehakse solfedžo kohta märge erineva õppetaseme kohta.

 

30. Põhipilli vahetamiseks esitab õpilase seaduslik esindaja argumenteeritud avalduse. Põhipilli vahetamine on erandlik.

 

 

Järgmisesse klassi üleviimine ning täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

31. Õppekava täitnud õpilane viiakse õppeperioodi lõpul vastavalt õppenõukogu otsusele üle järgmisesse klassi.

 

32. Õppeperioodil jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutud teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi kas kohe peale õppeperioodi lõppu või õppeaasta lõpul (augustikuus).

 

33. Eksami sooritamisel hindele “puudulik” või “nõrk” või tähtajal sooritamata jätmise korral on õpilasel võimalus enne õppeaasta lõppu (31. augustit) sooritada õppenõukogu poolt määratud ajal järeleksam.

 

34. Õppeaine (või mitme) “puuduliku” või “nõrga” koondhindega hindamise või hindamata jätmise korral võib õpilase jätta klassikursust kordama.

 

35. Lapsevanema argumenteeritud avalduse alusel võib õpilase klassikursust kordama jätta ka positiivsete õppetulemuste korral.

 

36. Järgmisesse klassi edasiviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu, kusjuures otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest lähtuvalt otsus on tehtud.

 

37. Järeleksami või täiendava õppetöö järel teeb õppenõukogu õpilase üleviimise kohta järgmisesse klassi enne järgmist õppeaastat uue otsuse.

38. Kui õpilase õppetöö aluseks erinevates õppeainetes on erineva klassi ainekavad, siis määratletakse klass madalama klassi aine järgi ja erisused kantakse arengukaardile Stuudiumis.

 

Õppetöö peatamine

39. Mõjuva põhjuse korral võib lapsevanema avalduse alusel õppetöö kuni üheks õppeaastaks peatada.

 

 

X

LÕPPSÄTTED

 

1. Käesolev õppekorralduse eeskiri hakkab tagasiulatuvalt kehtima alates 01.09.2020.

2. Õppekorralduse eeskirja vaatab kord aastas läbi ja annab arvamuse õppenõukogu ning see kinnitatakse järgmiseks õppeaastaks hiljemalt maikuus direktori käskkirjaga.

 

3.Käesoleva õppekorralduse eeskirja lisad:

Lisa 1 Õppetöö struktuur Valga Muusikakoolis - õppeastmed, tasemed ja -suunad

Lisa 2 Õppetöö (tundide) mahud - tunnijaotuskavad

Lisa 3 Vastuvõtu läbiviimise kord ja musikaalsuskatsete nõuded- igaks konkreetseks õppeaastaks;

Lisa 4 Sisseastumisavalduse vorm

Lisa 5 Õppekoha täitmise leping