|
|
|
|
Valga muusikakool asutati 1922. aastal. 9. septembril alustas kool Valter
Peerna juhtimisel tööd seitsme õpetaja ja 85 õpilasega. Õpitavad erialad
olid klaver, viiul ja laul. Järgmisel aastal lisandus puhkpilliklass.
Teoreetilisi aineid käis Tartust õpetamas Juhan Simm, hiljem ka Eduard Oja.
Erialatunnid toimusid kaks korda nädalas, solfedžo ja harmoonia üks kord
nädalas. Päris algajate kõrval õppis ka täiskasvanuid, kes oma muusikaalast
haridust täiendada soovisid. Kooli ruumid asusid "Säde" seltsimaja neljandal
korrusel.
1930. aastate suur majanduskriis tabas ka Valga muusikakooli. Õpilaste arvu
tuli piirata. Õpetajatele suvel palka ei makstud. Juhataja ja asjaajaja
töötasid aasta läbi ilma tasuta. Sel perioodil andsid entusiastlikud
õpetajad oma tööga hindamatu panuse Valga linna muusikaellu, hoolimata
majanduslikust madalseisust tingitud kehvast palgast jätkasid nad tööd noore
põlvkonna muusikalisel kasvatamisel ning hoolitsesid andekate õpilaste
edasiõppimis- võimaluste eest. Just nendel aastatel (1930 - 1934) õppis Valga
muusikakoolis Emilie Kuuse käe all Heljo Sepp. Aastaks 1940 oli Valga
muusikakooli lõpetanud ligi 200 õpilast, nende seas tuntud muusikud Raimond
Sepp, Linda Saul, Tekla Koha, Helmi Valdma, Valentina Žukov (Grencstein) jt.
Esimesel nõukogude aastal (1940) muudeti Valga muusikakool riiklikuks
kooliks uue nimega Valga Muusikaalgkool, kool asus Vabaduse tänaval.
Juhatajaks määrati Valga linnakiriku organist Osvald Mälk, kes jätkas tööd
ka Saksa okupatsiooni tingimustes.
1945. aastast jätkas muusikakool Valga I keskkooli hoones nime all Valga
Muusika Üldhariduslikud Kursused. Juhatajana asus tööle Albert Puusta, kelle
tegevus muusikakooli edasises arengus oli põhjapanev. Töötati
lastemuusikakooli ehk seitsmeaastase muusikaalgkooli töökavade järgi, et
hiljem oleks koolivormile kergem üle minna.1949. aastal lõpetas kursused
kiitusega hilisem muusikateadlane Helju Tauk.
ENSV Kunstide Valitsuse käskkirjaga 27. augustist 1949 asutati
vabariikliku lastemuusikakoolide võrgu laiendamise käigus teiste seas ka
Valga Muusikakool. Valgas ei tulnud kooli rajada tühjale kohale, sest
muusikakursused nimetati lihtsalt ümber, direktoriks määrati A. Puusta.
Kasutama hakati üleliidulisi ainekavasid. Õppetööd alustati 1. septembril 52
õpilasega, kellest ühe osa moodustasid endised kursuslased ja teise uued
õpilased.
Endiselt paiknesid klassiruumid Valga I Keskkooli hoones. Õpetatavad ained
olid klaver, puhkpill, viiul, tšello, solfedžo, muusikaalgteooria,
muusikalugu, üldklaver ja koorilaul.
1950. aastate algul hakkas tasapisi paranema kooli materiaalne baas. Juurde
saadi puhkpille, viiuleid, akordion, helikandjaid ja noote.
1960. aastaid Valgas iseloomustab üldine muusikahuvi tõus. Sellel ajal püsis
õpilaste arv koolis 150-160 piires. Tööle asusid uued õpetajad, põhiliselt
oma kooli kasvandikud. 1966. aastal sai muusikakool ajaloolise (ehitatud
1795) hoone, kus oli piisavalt erialaklasse ja hea akustikaga saal. Oma
koolimaja võimaldas õppetööd paremini korraldada, arendada avalikku
kontserttegevust ja tuua muusika juurde suurem arv õpilasi. Avati
isemajandav huvikursus, kus said muusikat õppida ka täiskasvanud. 1968.
aastast hakkas tegutsema ettevalmistusklass. Õpilaste arv 1960. aastate
lõpus ulatus üle 200.
1970. aastal asus koolijuhi kohale klaveriõpetaja Aime Lõhmus, kes
pühendas oma energia jäägitult koolile ja juhtis muusikakooli kuni
2003. aasta sügiseni. A. Lõhmuse juhtimisel saavutas muusikakool 1980.
aastateks stabiilsuse. Õpetajate kaader kinnistus, kvalifikatsioon paranes.
Õpilaste arv jäi suhteliselt püsivaks ja õppurite individuaalne teadmiste
ning oskuste tase ühtlustus. Valga Lastemuusikakool muutus
konkurentsi- võimeliseks teiste vabariigi muusika- koolide seas. Õpilased
esinesid edukalt üleriigilistel konkurssidel ja festivalidel. Loodi
heanaaberlikud suhted Läti-Valka muusikakooliga.
1992. aastast muutus Valga Muusikakool munitsipaalkooliks. Uues olukorras
sai võtmeküsimuseks kooli eelarve ja rahastamine. Kehtestati õppemaks, mis
järjest suurenes ja põhjustas õpilaste arvu vähenemise. Palju vene rahvusest
õpilasi lahkus koos vanematega Eestist. Teisest küljest sai muusikakool nüüd
märksa suurema iseseisvuse oma tegevuse korraldamisel. Piirid lääne suunas
avanesid ja tekkis võimalus tutvuda uuemate muusikaõpetuse metoodikate ja
õppekavadega välismaal. 1991. aastast loodud sõprussuhted Tierpi
muusikakooliga Rootsis kujunesid väga viljakaks koostööks. Vastastikused
külaskäigud, ühiskontsertide korraldamine, repertuaari vahetamine ja ka
isiklikud kontaktid andsid võimaluse paremini mõista neid ülesandeid, mis
seisid muusikakooli ees areneva turumajanduse tingimustes. Sai üsna selgeks,
et muusikakooli peamine ülesanne ei saa olla ainult professionaalsete
muusikute koolitamine, vaid kohaliku kultuurielu rikastamine laste ja noorte
esteetilise kasvatamise kaudu.
Seetõttu hakkasid muusikakooli pedagoogide otsima uusi, ajastu vaimule
vastavaid mooduseid muusikahariduse omandamise motiveerimiseks.
Tõusis ansamblimängu ja koosmusitseerimise osakaal ainekavades. Õpetajate
täiendkoolitus võimaldab pidevalt kursis olla kaasaegsete õppe- ja
kasvatusmeetoditega.
1995. aastast korraldatakse Valga Muusikakoolis klaveriansamblite festivali,
mis on käesolevaks ajaks kasvanud populaarseks rahvusvaheliseks
suurürituseks. Igal kevadel tähistatakse Valga-Valka muusikakooli
ühiskontserdiga J. Cimze sünniaastapäeva.
Valga Muusikakooli osa linna haridus- ja kultuuripildis on igati tuntav.
Kõik õpetajad on seotud kohaliku kultuurieluga. Nad juhendavad ansambleid,
orkestreid, koore ja soliste, osalevad oma kollektiividega ülelinnalistel,
maakondlikel ja vabariiklikel üritustel. Muusikakooli õpilased esinevad
linna suurüritustel, tähtpäevadel, samuti õpilastele teistes koolides nii
kodu- kui ka välismaal.
2002. aastal tähistas Valga muusikakool 80. aastapäeva. Sel puhul ilmus A.
Loosi ja H. Salmi koostatud Valga muusikakooli ajalugu põhjalikumalt
käsitlev raamat "Muusikast helisev maja"
Valga Muusikakooli juhatajad
| Valter Peerna |
1922-1923 |
| Mihkel Pehka |
1923-1924 |
| Oskar Eomois |
1924-1929 |
| Robert Peenemaa |
1929-1930 |
| Elise Kangur |
1930-1932 |
| Helmi Valdmaa |
1932-1935 |
| Robert Peenemaa |
1935-1940 |
| Osvald Mälk |
1940-1941 |
| Albert Puusta |
1945-1970 |
| Aime Lõhmus |
1970-2003 |
| Ants Loos |
2004- |
|
|
|
|
 |
